Ajalugu

Tooma talu on olnud juba 19. sajandi lõpust perekond Riimi elupaigaks. 19.02.1865.aastal kinnitatud Saaremaa talupoegade maateadmise 6 ja 42 kirjatüki põhjal on Kõljala mõisaomaniku ja Pihtla valla hingekirja kirjutatud talumehe Mihkel Riimi vahel sõlmitud rendikontraht. Kõljala mõisaomanik rentis Tooma nr.5 talu Mihkel Riimile kaheteistkümneks aastaks. Tooma nr.5 rendimaade hulka kuulusid: õue-ja aiamaad, põllu-ja heinamaad, karjamaad, oli ka metsa ja kõlbamata maad. Rentnik pidi maksma mõisnikule igal aastal 91 rubla renti. Rentniku ehk Mihkel Riimi kätte antud elumaja maksumus oli 200 rubla, saunal 40 ja aidal 50 rubla. Võrdluseks võib öelda, et sel ajal oli kahe härja väärtus oli 50 rubla ning üks hobune oli väärt 40 rubla. 1911 aasta 23.augustil sõlmiti Kuressaares Kõljala mõisaomaniku Konstantin Böeron Büchveveduni ja Pihtla valla talumeeste Friidu ja Mihkel Riimi vahel Tooma talu müümise-ja ostmise kontraht. Talu suurus oli 48,48 ha ning talu väärtus oli 16 revisjoni rubla ja 92 4/5 revisjoni kopikat. 1930-ndatel ehitas Eduard Johannes Riim juurde uued elutoad ja aidad. Sel ajal oli talus palju loomi: 7 lehma, 3 hobust koos varssadega, sead, lambad ja kanad. 1940 aasta 1.oktoobril koostati ka akt talumaade üleandmise kohta Eduard-Johannes Riimile.

Kõljala külas oli ka aktiivne sotsiaalelu – 1940-ndate algul ehitasid külapoisid kiige: suuremad poisid tõid metsast puid, seejärel tehti kiige ehitamiseks talgud. Jaanipäeval tegid lapsed metsa ääres tuld, tänapäevalgi kogunevad nii noored kui vanad jaanipäeval Kõljalas külakiige juurde. Peetakse mitmesuguseid võistlusi, nagu saapa viskamine, köievedu, kotijooks, mängitakse ka võrkpalli.

Külas on alati peetud ka heina-, kartulivõtu – ja sõnnikuveotalguid.

Kuigi suurem osa Kõljala küla suguvõsadest on aja tuultest Eesti ja maailma peale laiali läinud on alati peetud ka külakokkutulekuid. 1988.a. külakokkutulek oli suurim, nüüd toimuvad külakokkutulekud igal aastal.